Kuidas meil läheb?

Sellele küsimusele vastame me tavaliselt, et vaikselt. Arvestamata seda, et tegelikult on meil lärmi igapäevaselt üsna palju :P Noormees on meil igas mõttes väga valjuhäälne. Nii nutu,naeru kui jutu poolest. Kui tema ikka jutusoonele saab, siis tuba kajab. Eriti hommikuti, kui tahaks nii väga ise magada, aga üks tüüp oma voodis järjest kõvemini seletab. Ööd on meil endiselt üsna napi unega. Kui ise öö jooksul 4-5 tundi magada saad(mitte järjest) on üsna hästi. Viimasel ajal on see jorin ja söömine väga tihedaks läinud ja ärgatakse juba kl 5-6 ajal. Muidu ikka magas 3-4h jutti,siis sõi ja veel 3-4h. Ei tea kas mõjutab see,et saab varem magama pandud või lihtsalt selline periood. Ehkki kui me graafikut muutsime ja kl 21 oli juba ööuni platsis siis alguses magas lausa kl 4-ni välja ilma ärkamata. Aga ometi on kogu asja juures positiivne see,et unne jäämised,ka päeval,on üsna nutuvabaks muutunud. Kuna minu mõistus ja jaks oli otsas, võttis Andrei ohjad enda kätte ja pani kuti paika. Ei mingit süles hoidmist,pidevat kiigutamist voodis jne. Laps voodisse, lutt suhu ja kaisujänku kätte, korra kussu kussu ja kõik. Ise eemale voodist. Natuke jauratakse, uuesti lutt suhu,pai ja minema. Alguses võttis ikka tunnike aega, enne kui jäi. Aga hüsteerilist nuttu polnud. Nüüd võtab max. pool tundi kogu protsess aega,ehk siis söötmine,mähkme vahetus,voodisse panek ja uinumine. Ka päeva aeg tuleb uni ruttu. Näiteks praegu. Kuulasime natuke vahvaid laule,hüppasime kaasa. Kiikusime ja lendasime. Püherdasime voodis, vaatasime lendavat mesimummi,mille ma voodikarusselli külge panin ja siis oligi aeg tuttu minna. Panin Krisi voodisse, kaks korda tegi ää ää ja magas :D Uskumatu! Saaks selle ööune niikaugele,et oleks vaid üks söögikord, oleks täiesti ideaalne elu. Mingit tervet ööd magamist ma ei palugi. Ta veel nii pisi,et ikka läheb kõht tühjaks. Arengust nii palju, et no pea hoidmine on meil ikka täiesti selge. Kõhuli olles on pea kõrgel kõrgel ja põnev on maailma õigetpidi näha. Täna avastasin,et kael on kohe väga kindlaks läinud. Poiss oli põlve peal,võtsin kätest kinni, tegin kiiga kaaga,ehk siis lasin alla poole ja tõmbasin üles poole. Lihtsalt katseks. kordagi ei võtnud pead võdisema ega lasknud rippu :) Asju tahab ka hirmsasti haarata. Lutt on uus mänguasi,seda pistetakse suhu ja võetakse välja nii nagu tuju tuleb,aga kui külje alla ära kaob,on kisa lahti. Keeramisega on nii palju,et kõhult seljale suure punnimise peale saab hakkama, aga teistpidi ei taha sugugi veel välja tulla. Külje peale pole enam probleemi eriti saada,aga sealt edasi ei viitsita proovidagi. Külili on ju ka mugav.

Külaelust nii palju, et täna puid vedades märkasin, et üht vana lagunenud hoonet lammutatakse. Tegu siis vana sööklaga. suur ja kole lagunenud hoone. Kuskilt lugesin,et vist tehakse sinna tulevikus jalgpalli plats :) See oleks küll päris vahva. Tulevikus oleks mõnus poisil seal natuke kõksida kasvõi koos issiga. ma ikka hoian ennast valla eluga kursis läbi interneti ja kui valla leht tuleb,loen ilusasti läbi. Ma tean juba rohkem kui Andrei :D Peab ju kuidagi oma valla elaniku tiitli välja teenima. Tulevikus,kui Kris suurem on,siis on plaan natuke külaelu edendama hakata. Ja miks ka mitte kogu valla. Veidi ettepanekuid teha ja kasvõi isegi läbi viia üht-teist. Näiteks enne jõule oleks päris tore õpetada huvilistele kuidas jõulupärga teha. Lastele mõni põnev konkurss väikse innustava auhinnaga. Plaan on ise hakata veidi mõne hobiga tegelema, ja kui asi juba käpas,saab sedagi edasi õpetada. Mingit tasu ma ei soovigi,lihtsalt tahaks inimestele veidi tegevust pakkuda. Usun,et huvilisi oleks küll. Ainus takistus võib olla vene keele oskamatus. Ehkki viimasel ajal olen tähele pannud,et saan juba päris palju keelest aru. Aga rääkida ise ei oskaks ega ka julgeks.

ja oma blogi koha pealt. Peaks vist hakkama vahel mõningaid pilte siia üles riputama, kuna kuulda on,et vähemalt üks lugeja on juurde tekkinud, kel ei ole facebooki kontot(või on juba?),aga oma lapselapse pilte kindlasti näha sooviks :)