Eelmine laupäev tähistasin ma tagantjärgi oma juubelit sõprade seltsis. Krisi viisime laupäeva hommikul maale minu ema juurde. Leppisime kokku,et järgi tuleme esmaspäeva õhtul. Laupäeva hommikul aga helistas õde ja andis teada, et üks neiu sooviks meiega ühineda. Muutsime siis veidi oma marsruuti. Samas minu süda muutus kuidagi kohe kergemaks. Muidugi mis lapsehoidja üks 4.aastane on, aga no Susanna on ikka tõeliselt asjalik ja väga tubli Krisiga tegeledes ja Kris on Susannast väga vaimustuses. Isegi paha tuju viib ära :) Kui me aasta alguses maal olime, siis pani ta Krisi lausa magama. Senikaua istus ja kiigutas ning pistis lutti suhu, kuni uinus.

Aga pidu oli iseenesest tõeliselt tore. Vahelduseks viibida vaid täiskasvanute seltskonnas, teha täiskasvanute nalju ja rääkida täiskasvanute juttu, oli tõeline puhkus. Ja sain taaskord kinnitust, et rasedusaegne ja sünnitusjärgne karsklus on mõjunud mulle hästi. Alkohol enam pähe ei hakka :D Kui ma varem võisin juba mõnest siidrilonksust olla kergelt vintis, siis nüüd ei hakka isegi kangem kraam eriti kuhugi. Ja hommikul oli täitsa hea olla. Põhim. terve pühapäeva me lihtsalt vedelesimegi voodis ja vahtisime telekat. Umbes kl 4 ajal õhtul kobisime ülesse ja käisime poes. Siis tuli mõte,et hirmsasti tahaks ühe burgeri ära süüa. Tartusse ei viitsinud päris sõita, seega läksime Puhja. No muidugi ei saa üks aleviku burskiputka toodang suure linna toidu vastu, aga isu sai rahuldatud küll. Tuli ju ometigi ära kasutada võimalust, et oleme vaid kahekesi. Esmaspäeval võtsin kätte ja magasin kl 11-ni päeval. Oh milline õndsus. Märtsi kuusse on ka plaanitud väike lapsevaba puhkus. Kuna Andreil on siis ka nädalake vaba, siis tuleb sellest ju viimast võtta.