Viimastel päevadel on tunne kevadisemaks muutunud. Mis sest, et eile tormas ja tuiskas, ja ega tänagi just rahulikum ilm pole. Aga ometi räästad tilguvad, ja õhk on kuidagi värskem. Seekord isegi Andrei ei vaidle mulle vastu, kui ma räägin, et ilm on kevadine. Kui sügis tuli, siis ei saanud ta küll sugugi aru, mis asja ma ajan oma tuhmist päikesest ja sügishõngust. Aga no kes see ikka tahab tunnistada, et sügis tuleb. Kevadega on aga hoopis teine teema ju :P Ehkki mina olen küll see imelik, kes ootab sügist ja talve alati. Ei istu mulle need kuumad päikselised päevad. Mida rohkem sombusem, lumisem, tormisem on, seda mõnusam. Aga see aasta ootan ma küll kevadet, rohkem kui kunagi varem. Miks? Aga seepärast, et ma olen nüüd ju maanaine. Ja maanaised ootavad ikka kevadet. Vaja on külvata, istutada jne jne. Ja kevadel on lapsel ka palju mõnusam olla õues. Ei ole vaja paksult riidesse toppida, kevadel saab juba ilma kookonita vankris olla ja mis peamine: Istuda!
Kummaline, kuidas maaelu ja pereelu suudab inimest ja tema mõttemaailma muuta.
Kui ma varem vaatasin õde ja tema pürgimist puhtama ja ökonoomsema elu poole, siis ma ei mõistnud seda. No miks teha näit. mingeid kummalisi toite, kui poest võib vabalt osta poolfabrikaate või päris valmis toitu, miks osta ökotooteid jne. Aga nüüd ma saan aru küll. Poleks arvanudki, et mina kunagi käin ja uurin pakenditelt koostisaineid, otsin säilitusainete vabasid ja looduslikke tooteid. Et mina ajan mööda küla kõrvitsaid taga, et lapsele ise püreesid teha. Et mina keetsin usinasti mahlasid ja moose, et laps saaks kevadel puhast morssi juua. Et mina plaanin kevadel külvata/istutada aiamaa täis kõike head ja paremat, millest meile puhast toitu valmistada. Ja mis kõige tähtsam, et mina proovin ISE leiba küpsetada. Aga nüüd ma teen seda. Ja mulle meeldib see kõik. Uus maailm mida avastada.
Eile muideks küpsetasin siis oma elu esimesed leivad, mis küll rändasid prügikasti :p Asi nimelt siis selles, et meil see elektriahi on nii käreda kuumusega, et kuigi ma panin õige kuumuse, nagu retseptis määratud, tõmbasid pätsid tugeva kooriku peale, enne kui seest küpseda jõudis. Ehk siis leivad jäid seest tiba tooreks. Aga mis peamine, maitse oli mõnus! Täna ilmselt uuele katsele.
Soovitatakse niisutada leiba pealt veega, et koorikut peale ei tuleks. Või veelgi enam, kui tegemist elektriahjuga, siis panna ahju põhja kauss veega, et oleks rohkem niiskust.
ReplyDeletesee leivategu on paras teadus :) Mul hakkas lõpuks asja saama, kuid siis läks kord juuretis käest ära ja nüüd pole enam teinud, kuigi võtan muudkui hoogu :)
Ma kohe kirjutan oma leivateost natuke, igatahes välja tuli!!!! :P
ReplyDelete