Sunday, February 26, 2012

Suure tüki sooja leiba! Oh küll maitses magus see! Soe leib ja soe süda, perenaine tasane.

Minu leivategu on nüüd jõudnud nii kaugele, et kaks suurt pätsi leiba kadus vähem kui kahe päevaga :) Ehk siis leib on kohe päris leiva moodi.

Ütlus: Kolm on kohtuseadus, peab ikka tõesti taas paika. Kui esimesel korral läks leib ikka kohe päris aia taha, siis teisel korralgi ei tulnud sealt midagi erilist. Oli veidi rohkem küps, kui samamoodi oleks võinud seda külmrelvana kasutada. Koorik oli kivikõva ja ei aidanud ka veega kastmine. Aga ma ei jätnud siiski jonni. Lasin Andreil uue paki jahu tuua. Tõi seekord spets leivajahu mulle, millel retsept ka peal. Mõtles, et ehk on parem. Ja tõepoolest, tal oli õigus. Mõtlesin, et katsetan selle retsepti järgi, mis pakil kirjas on. (Jahuks oli siis Kalewi rukkikroovjahu) Võtsin oma juuretise, lisasin käesooja vett ja jahu, nii palju, et taigen muutus hapukoore paksuseks. Panin rätiku alla seisma. Mina lasin umbes 12h seista, ehk hommikul panin hakkama, ja õhtul küpsetasin. Soovitatav ongi lasta 12-24h seista, olenevalt kui haput leiba soovitakse. Õhtul siis lisasin taignale 25g pärmi ja ülejäänud jahu. Jätsin taigna natuke vedelamaks, kui tavaliselt. Aga siiski piisavalt tugevaks, et saaks vormida. Kuna mul veel leivaküpsetuse jaoks vormi pole. Mida kohevam ja vedelam taigen, seda õhulisemaks jääb ka leib. Muidugi väga vedel ka ei tohi olla, ei küpse ära. Igatahes lasin veel tunnikese seista, kuni taigen oli kerkinud. Vormisin leivad ja taas 30 minutit kerkimist. Ja seejärel ahju. Kõigepealt 250 kraadi juures 20 minti, seejärel vähendasin 200 peale kuumust. Kuskil 20 minuti pärast keerasin veel nõksa vähemaks, u. 170 peale. Kokku küpses ca. 50-60 minutit. Vahepeal panin ka fooliumi leibadele peale, et liiga pruuniks ei tõmbuks. Mingit veenõud ahju ei pannud. Ja kui leivad välja võtsin, olid koorik küll peal, aga nii mõnusalt pehme. Niisutasin pätsid veega ja rätiku alla. Kui olid veidi jahtunud, lõikasin kaks kääru, taluvõid peale ja viisin Andreile proovimiseks. Endal süda puperdas sees :D Sest nägin ma ju, et seest on täiesti küps ja õhuline, koorik imepehme, ja kui nüüd maitse ka oleks hea, siis oleks see mu suurimaid tippsaavutusi. Ja saingi suured kiidusõnad :) Tõepoolest leib maitses nagu tõeline leib. Muidugi veel kordi paremalt.

Ja koduse leiva küpsetamise juures on veel üks lisaboonus. See lõhn mis kodu täidab, kui leivad ahjus, on lihtsalt võrratu. Eile käis Andrei õde korra külas ja ütles, et teil on nii mõnus leivalõhn kodus, ehkki küpsetasin viimati neljapäeva õhtul. Seega 2. päeva püsib see lõhn veel takkajärgi.
Kokkuvõtteks olen ma nii uhke enda üle. Tõsiselt kohe. :) Ja kuna juuretis on mul ka juba üsna hea, siis märguanne Janikale, kui tahad, ma võin sulle tuua enda oma :) Päris minu tehtud ikkagi :P

Täna läheb uus laar taigent hakkama, lasen seekord pikemalt seista. Homme õhtul peaksin saama vormi ka. Läheb asi kergemaks veidi :) Järgmiseks on plaan ise saia ka küpsetama hakata. Seal muidugi midagi eriliselt keerulist pole. Pärmitaignaga on pikaajalised kogemused ja õnnestub alati.

2 comments:

  1. Väga tubli! Ja tore, kui ilusasti juba välja tuleb. Sa ilma pärmita pole proovinud teha? Öeldake, et nö "õige" koduleib on pärmita. Selle jahupaki retseptis oli vist küll pärm kah sees. Ametlikult peaks leib ka ilma pärmita kerkima. Kuigi selle õnnestumiseks läheb ehk pikemalt aega ja äkki ei tohi ka juuretises enam pärmi olla.
    Kuid eks see ole kõik perenaise enda teha. Peamine on, et leib maitsev tuleb ja tead täpselt, mis sul seal sees on.
    Juuretist tahaks küll, aga ma pärmiga ei viitsiks väga hakata mässama, sest alati pole ju meeles seda poest osta.
    Võta veidike juuretist kaasa, kui maale tuled, mul kapis nii kui nii kaks pakki rukkijahu veel seismas.

    ReplyDelete
  2. Ma pärmita pole jah enam proovinud. Aga teine retsept mis mul oli, oli mu meelest ilma pärmita. Ka tuli maitse poolest hea, aga vale temperatuuriga lõi kooriku liiga kõvaks. Mul juuretis ka pärmiga tehtud. Ei saanud ise poodi leiba otsima, ja Andreile ei hakanud ka nii keerulist ülesannet andma, et otsida juuretise paasil tehtud leiba. Muidu mul üks teine retsept ka olemas, kus mu meelest pärmi ei kasutatud. Juuretis oli ka leivast tehtud. Eks kui tuleb toon proovida ka.

    ReplyDelete