Kris 2 ja pool

Natuke Krisist ka ikka.
Kasvamisega on endiselt nii nagu on, poole aastaga on ta juurde võtnud 200g, pikkust õnneks lausa 4cm, mis on tema puhul väga hea tulemus. Loomulikult ta ju endiselt ei söö normaalselt, mõni päev täitsa tuleb ja küsib ise, järgmisel päeval aga ei taha sooja toitu nähagi. Ei söö ta isegi jogurtit ja kohupiima enam.
Loodan hetkel lasteaia peale, et äkki seal hakkab ta sööma.

Aga muidu muu areng on tal väga hea. Juttu tuleb nagu Vändrast saelaudu. Iga päevaga üha selgemad sõnad ja pikemad laused. Iga päev üllatab mingi sõnaga, mida nagu konkreetselt pole õpetanudki.
Näiteks eile teatas ta, kui piima andsin, et see piim ei kõlba. :D Või midagi kuskil toimetab ja siis ise omaette pobiseb: "Ah, metsa!" ja rehmab käega nagu vana mees. Või õues jalutades tõstab käelaba niimoodi meie poole ja käsutab: "Seisa!" Kui midagi teed, mis talle ei sobi, siis vibutab sõrme ja laseb no no no.
Eile luges ka esimest korda ilusasti 1-5-ni numbreid. Tähed on tal ammu ammu juba selged, enne kui rääkimagi õieti hakkas. Isegi selliseid tähti, nagu X, Q jne. teab täpselt.

Ja ta on TOHUTULT aktiivne ja huumor on tal selline, et vabalt võiks komöödiasse minna. Vahel on see kõik ikka nii väsitav, ta nagu imeks energiat välja, no ei jaksa sammu pidada. Aga siis ta teeb mõne mahlaka nalja ja jälle väsimus unustatud. :) Ja mälu on tal ka täiesti uskumatu, ta mäletab selliseid asju, mis juhtusid ligi aasta tagasi ja mida isegi ei mäleta õieti.

Potil hakkas ta ka lõpuks käima. Võtsime lihtsalt kätte asja, ei aidanud meelitamine ja ootamine, lõpuks panime aga potile ja üritasime tähelepanu mujale juhtida, kuni järksu oligi piss potis. :) Siis läksin mina ära reisile ja Andrei jätkas potitreeningut. Põhim. läks kaks päeva ja laps käis ise potil. Ütles ise millal tahab minna. Kui koju tuli reisilt, siis õpetasime, kuidas pükse alla tõmmata ja hakkas päris nii käima, et lihtsalt kui vajadus tuleb siis läheb käib ära, pärast aitame püksid ülesse. Kõik hädad muidugi teeb ilusasti potti. Ja öise mähkmega on nii, et ma enam ei mäletagi, millal ta viimati öösel pissis mähkmesse, iga hommik on kuiv. Ootame veel pisut ja siis võtame mähkme üldse ära ööseks.


Igatahes on meil päevad tegemisi täis, nalja on palju, jonni on palju, kasvatamist ja seletamist ja õpetamist on igal sammul. Aga siiski on ta üks tohutult nutikas ja tubli laps ja me oleme nii äraütlemata uhked tema üle. :)
Ja no loomulikult on ta maailma kõige armsam laps ka, eriti kui ta magama jäädes tasakesi ütleb: "Emme, kaissu." :)