Maal

Reedel juhtus nii, et ootamatult läksime nädalavahetuseks maale.

Puud jõudsid kohale ja taheti hakata lõikama. Laupäeval läks usin saagimine lahti. Meie Krisiga töllerdasime niisama enamuse päevast õues ringi. Maal on ikka terve päev väljas midagi teha, tuppa ei kipu üldse. Seal käies tuleb ikka ja jälle see tõelise maaelu ja maamaja igatsus peale. Just soojemal ajal. Iga talv ma mõtlen, et ah siin korteris on ka täitsa mõnus olla ja ei tahagi kuhugi mujale. Aga nii kui ilmad ilusamaks lähevad, küla ellu ärkab ja sellega koos laste kisa-kära õues, mingid grillipeod majade vahel jne. Siis viskab jälle kopa ette ja tahaks ära, kuhugi metsade ja põldude vahele, kus naabrid on piisavalt lähedal, aga võimalikult kaugel...

Eks ühel hetkel ma arvan, me selle nalja ära teeme ka ja kuhugi ikkagi oma maamaja vaatame, aga no üldse ei taha kümneid aastaid panka orjata ja laenu maksta. Seega tuleb leida lihtsalt väga hea pakkumine, et saaks mõne aasta orjusega hakkama. :P Aga aega on selle kiire asjaga. Praegu on meil vähemalt päris oma kodu, mille eest me ei pea ühelegi pangale sentigi maksma. 

Ja vähemalt meil on siiski koht, kus seda tõelist maaelu nautimas käia. 

Igatahes puud said saetud ja kartuli panime ka maha. Isegi Kris käis mul järel ja poetas kartuleid vao vahele. :) Saab sügisel täieõiguslikult oma külvatud kartulit süüa. :D 

See reede läheme uuesti, et puud ära lõhkuda ja riita ka laduda, näis palju jõuab.Peaasi, et enda osa saaks tehtud. Hea oleks muidugi, kui saaks ka teiste puid pisut lõhutud ja laotud, on neil seal ju niigi palju töid ja tegemisi ja oleks sellevõrra jälle kergem.

Kris muidugi ei tahtnud kuidagi kohe koju tulla. Muudkui rääkis, et Kissi ei taha koju! Aga polnud miskit teha, vanaema oleks muidu suurima hea meelega ta enda juurde jätnud nädalaks, aga kuna tal  kohe hakkab taastusravi kaks nädalat, mis koos linnas käimisega võtab päevast suurema osa ära, aga aias on vaja kiirelt palju palju asju ära teha, istutada, külvata, kaevata, väetada jne, siis ei saanud me siiski Krisi maale jätta praegu. Lisaks hakkatakse köögipõrandat üles võtma see nädal, seega köögis ka olla ei saa ja süüa tuleb sauna all. Ja noh, me olime arvestanud, et Kris läheb paariks päevaks teise vanaema juurde, sai nagu kokku lepitud või nii... Aga sellest ei tulnud midagi välja. Aga ei ole hullu, hiljemalt juuni algul saab Kris kindlasti juba maale vanaema-vanaisa juurde minna. :) Ilmselt veedabki ta enamuse suve ehk seal, plaanin muidugi ise ka seal palju olla. Ja teised lapsed jõuavad ka mai lõpus Eestisse. Seega kohe kindlasti tahab Kris siis nendega hoopis olla, mitte kodus empsiga konutada. :D See suvi on ta juba täitsa suur ja asjalik poiss ka ja räägib ka juba piisavalt arusaadavalt, et teised lapsedki temast aru saavad ja muidugi mängida on ka kindlasti palju toredam juba. Ei jõua kohe ära oodatagi. Kris ju nii väga tahab mängukaaslasi ja ringi hullata õues jne jne. Me küll elame jah siin n.ö maakohas, aga tegelikkuses on see siiski ikka täitsa suur alevik, kus on piisavalt palju inimesi, sõiduteed, pidevalt sõidab autosid, mänguplatse pole, korralikku parkigi pole, hea, et see aiamaa lapikenegi on, kus saame käia ja omaette toimetada ja olla. See on küll mõnus asi. Jahedamal ajal on küll täitsa hea väljas jalutada, tihti ei kohta ühtki inimestki. :D Kõik istuvad toas. 

Ahh... Ühesõnaga mul on jälle see iga aastane suverahutus sees, et tahaks ikka ära ja tahaks ikka metsade vahele karude ja rebaste keskele ja muud sellist asja, aga küll üle läheb, kui esimesed sügisilmad saabuvad. :D